Äsja avasid OKO Restoranid OÜ
omanikud ka kolmanda toitlustuskoha pealinnas, renoveerides Pirita tee ääres legendaarse kohviku Tuljak. Ettevõtte juhatuse liige Martti Siimanni sõnul on Tuljak osutunud ootamatult kiiresti sedavõrd populaarseks, et kõiki kliente ei ole võimalik töökäte puuduse tõttu vastu võtta. „Me ei arvanud, et kohe nii suure hooga esimesest päevast käima läheb. Mingis mõttes lootsin, aga mingis mõttes arvasin, et äkki läheb rahulikumalt, aga ei, ikka täiega,“ ütles Siimann.
Siimann tõdes, et ootamatult palju külastajaid on küll hea, kuid võib pahandada neid, kes jäävad ukse taha või peavad ootama. „Mõned nagu saavad aru, et alguse asi, aga mõned mõtlevad, et mis vahet seal on – algus või lõpp, kogu aeg peab olema tasemel,“ lausus ta.
Töötajaid ei ole Siimanni sõnul aga lihtne leida. Ta ütles, et keerulisem on leida teenindajaid, kuid kokkade leidmisega on asi mõnevõrra lihtsam peakokk Tõnis Siiguri tõttu. „Tema nime peale tulevad paljud – kes pikemalt, kes lühemalt, kes lihtsalt tahavad temaga koostööd teha,“ lausus ta.
Siimann nentis, et kokaäri on selline, kus inimesed peavad kusagilt seda praktilisel moel õppima. Tema sõnul leiab maailmast palju restorane, kus kokad töötavad koguni tasuta, et saada kogemusi. „Viimati käisin heas restoranis, kus 40st kokast palgalisi oli vist 15, ülejäänud olid kõik kas teiste restoranide kokad või peakokad, kes tulid sinna kuuks ajaks või pooleks aastaks praktikale lihtsalt õppima ja töötama,“ kirjeldas Siimann. Ta avaldas arvamust, et selline praktika ka Eestis peagi areneb.
Tööturu olukorra üle kurtis ka Põhjaka restorani üks omanikest Märt Metsallik. OÜ Põhjaka mõisa töötajate arv jäi mullu samaks, kuid ettevõte palgakulu suurenes ligi 37 000 euro võrra. „Olemasolevate töötajate hoidmiseks ja uute leidmiseks, ega siin midagi ei ole teha, turg dikteerib,“ põhjendas Metsallik palgakasvu.
Kuhjaga pakkumisi
Hittrestoranide NOA ja OKO üks omanik Martti Siimann vandus endale eelmisel aastal, et ühtegi uut restorani tema enam ei ava. Endale antud lubadus tuli aga üsna pea tagasi võtta, sest äsja avati keti kolmas toidukoht Tuljak.
Küsimustele vastab OKO Restoranid OÜ juhatuse liige Martti Siimann.
Kuidas Tuljakul läheb – milline on rahva huvi?
Tundub, et on päris suur. Me oleme nüüd nädal aega lahti olnud ja praegu on ilusad ilmad olnud paar päeva, päris hullult on rahvast käinud. Vaata, et ei jõuagi kõiki vastu võtta. Me ei ole kõiki kohti veel välja pannud, me ei jõuaks kõiki ära teenindada. Korraga on kusagil sada inimest.
Mille järgi valisite uuele restoranile asukohta?
Kinnistuomanikud on samad, kes NOAl, ja see Tuljak on seega kogu aeg silme ees olnud. Kunagi ta oli selline legendaarne koht, ma ise olen seal Carina aegadel käinud. Ma ise Tartu inimesena Tuljakut ei näinudki, aga kuna see NOA krunt oli meil ka mitu aastat soolas ja vahepeal olid seal mingid teised tahtjad, siis me hakkasime Tuljakut vaatama. Siis tuli NOA kaela ja me jätsime selle pooleli. Tuljak mädanes tühjana edasi. Tegime NOA valmis ja ma vandusin, et ma elu sees enam ühtegi restorani ei tee, et aitab küll, enam ei jaksa. Kaks kuud hiljem siis kirjutasin Tuljaku lepingule alla.
Tegelikult on vahva projekt. Eks me alguses kartsime, et teeme endale konkurentsi, aga minu arust see maja ja see olemine on nii teistmoodi kõik, et see nostalgiamoment seal juures ja kõik muu on ikka äge. Tolle ajastu arhitektuuri kohta ikka väga suur saavutus minu arust.
Nii NOA, OKO kui ka Tuljak on kesklinnast eemal. Kas teie arvates ei olegi üldse vaja kesklinna trügida, vaid tuleks hoopis ise rahvast kaugemale meelitada?
Ei ole küll vaja. Ütleme nii, et me ei ole nii palju turistidele orienteerunudki. Eks me saime OKOga maitse kätte, et inimesi leiab igalt poolt üles.
See oli vahva, et jälle hakkasid inimesed väljas käima, just perede ja suurte seltskondadega. Kuna mina ja Marko – üks kolmest omanikust – oleme Viimsi elanikud, siis meil linna on suhteliselt harva asja. NOA mõte oligi alguses see, et Viimsis ei ole kusagil väljas käia, teeme…
Iseendale koha?
Iseendale ka, aga ka peredega käimiseks ja oma sõpradele, kes meil seal elavad.
Pigem ongi trend tänapäeval sinna, et kes see kesklinna ikka neid kohti teeb, rohkem on need turistikohad, aga vanalinnas elab minu arvates vähem inimesi kui Pirital või Viimsis. NOA pealt me nägime, et ka aasta läbi saab restorani ära täita linnas eemal olles. Vanalinna minekut üldse ei mõtlegi.
Nüüd kui Tuljaku avamine on selja taga, kas on juba plaane ka uuteks investeeringuteks?
Sama vastus nagu NOA puhul, et nüüd ma enam ühtegi restorani ei tee (naerab). Pakutakse küll kogu aeg, aga me oleme väga kindlalt "ei" öelnud. Eesti turg ei ole ka nii suur. Me ei taha mingit laskmata karu nahka nülgida, et nüüd hakkame laienema Lätti või Soome. Me pigem lükkame praegu käima ja rahuneme maha. Siis, kui sügisel see suvemöll on läbi, siis me mõtleme, aga hetkel küll ei ole mingisugust sellist mõtet. Praegu on restoranides üle saja töötaja ja tegemist on kõvasti.
Metsallik ütles, et tänavu on hoolimata kehvale ilmale Põhjaka ootuspärase käibe täitnud. „Oleme ikkagi enam-vähem samal tasemel kui eelmisel aastal, väikese plussiga, 5–10 protsenti on kasv suurem kui eelmisel aastal,“ lausus ta. Ettevõtte möödunud aastane käive oli ligi 497 tuhat eurot, ületades aasta varasemat ehk 2013. aasta käivet ligi 1,3 korda.